• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Juuni algul teatas tööinspektsioon, et aasta esimese viie kuuga on ehitussektoris juhtunud juba 133 tööõnnetust. Ehitusest eespool on tegevusalade lõikes vaid puidu­tööstus 160 tööõnnetusega ja avalik haldus ning riigikaitse 233 tööõnnetusega.
Säärast pilti nähes võis mais ehitusobjektile saabunud inspektor teha ettekirjutuse.
  • Säärast pilti nähes võis mais ehitusobjektile saabunud inspektor teha ettekirjutuse.
  • Foto: Raul Mee
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja on siiski tõdenud, et ehitussektori olukord liigub pigem positiivsemas suunas. Siiski on viie kuu jooksul toimunud 133 õnnetust piisavalt suur number, et ohutusteemat mitte unustada.
Selleks, et ennetada ehitajate tööõnnetusi, mille põhjuseks on isikukaitsevahendite, seal hulgas kukkumiskaitsevahendite puudumine või nende ebaõige kasutamine, käis tööinspektsioon mais Eesti ehitusobjektidel. Eelkõige kontrolliti, kas töötaja kasutav kaitsevahendeid ja kuivõrd on tagatud nende nõuetekohane hooldus, kontroll ja hoiustamine.
Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kuivõrd on täidetud tööohutus- ja töötervishoiunõuded. Kui kahel varasemal aastal kontrolliti ehitusobjekte vaid ühel kindlal päeval, siis seekord tehti visiite maikuu erinevatel päevadel.
Valitsuse määrus kehtestab nõude kanda ehitusel kaitsejalanõusid. Need on liigitatud kas torkekindlate taldadega jalanõudeks või tavaliste taldadega kaitsejalanõudeks.
Põhimõtteliselt võib kaitsejalatsiks nimetada ka tavalisi kummikuid, kuna need kaitsevad jalgu märjaks saamise eest, ent ehitusobjektil nõutakse ISO 20345 standardi tähistusega jalatsit, millel on vähemalt varbaosas kaitse ehk turvanina.
Helkurvest ja kõrgnähtavad tööriided
Töötamisel liiklusega seotud kohas peab töötaja kandma ohutusvesti või -riietust, pimedal ajal lisaks ka helkurriba, üha enam on kasutusel nõue, et ehitamise ajal peavad kõik töötajad kandma kas helkurvesti või kollaseid või oranže töörõivaid.
Silmakaitsevahendid ehk kaitseprillid
Prillide valimisel on abi teadmisest, et kaitseprillide klaasil on numbrikombinatsioon, mis ei ole sinna sattunud juhuslikult, vaid kirjeldab nende omadusi. Olulisim neist on löögikindlus. Sümboleid S ja F võib kasutada igat tüüpi silmakaitsevahendite puhul; sümbolit B võib kasutada üksnes kaitseprillide ja näokatete puhul; sümbolit A võib kasutada üksnes näokatete puhul.
Prille tuleb kanda vähemalt nende tööde tegemisel, kus eraldub tolmu või on võõrkehade silma sattumise risk ehk töötamisel silmade kõrgusel või ülalpool, samuti kui on kasutusel elektrilised või pneumaatilised tööriistad (näiteks ketaslõikur, platesaag, ketassaag, elektritrell ja teised taolised), ning puhkudel, kui tegemist on keemiaga.
Kõrvaklapid
Seadus ütleb: kui müra töökeskkonnas on 80 dB, on tööandja kohustatud sellest töötajaid teavitama ja töötaja soovi korral jagama kuulmiskaitsevahendid. Kuulmiskaitsevahendi SNRi arv näitab summutustaset. Valik tuleb teha kõrvatroppide ja -klappide vahel. Tropid on ühekordseks kasutamiseks, klapid korduskasutatavad.
Allikas: Tarmo Nakkurt, tööohutuse spetsialist

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele